Basiilik "Russian Giant Violet"

* Meeldiva lõhnaga, kuninglik taim. 
Soojanõudlik, üheaastane taim kõrgusega 40-60 cm huulõileliste sugukonnast. Loodepiirkonnas on parem kasvatada istikutest. Selleks külvatakse seemned märtsi lõpul, aprilli algul 0,5-0,8 cm sügavusele, reavahega 5-6 cm, arvestusega, et 0,3 g seemneist saab 100 taime. Istikud istutatakse avamaale pärast 5.juunit skeemiga 25 X 25 cm. Hooldus seisneb maa kobestamises, rohimises ja kastmises.
Mitmete rahvaste legendides ja pärimustes on basiilik armastuse, surematuse ja perekonnaõnne sümbol. Taime kodumaa on Ida-India, kus teda ammustest aegadest kultiveeritakse kui maitse- ja vürtsitaime. Basiilikuvanikuid on leitud ka vaaraode matmispaikadest Vanas-Egiptuses. Euroopasse tuli basiilik Idamaade kaudu XVI saj. ja muutus kiiresti armastatuimaks vürtsiks.
Basiiliku tugev meeldiv aroom on tingitud keerulise koostisega eeterlikest õlidest, mille sisaldus kõigub vahemikus 0,02-1 %. Õlid moodustuvad ja kogunevad lehtede ja õietupe näärmekarvadesse. Peale selle sisaldab basiilik suhkruid karotiini, fütontsiide, vitamiinidest C,B,PP, rutiini (P-vitamiini omadustega aine). Askorbiinhapet on temas 2 korda rohkem kui petersellis. Basiiliku ürti kasutatakse maitseainena liha-, kala- ja juurviljatoitudele, kastmetele ja salatitele. Kuivatatud lehtedest tehtud pulber asendab vürtsi (lõhnav pipar). 
Basiilikut ei hinnata ainult kui maitsetaime, vaid ka kui ravimtaime. Rahvameditsiinis kasutatakse basiilikut ussnugiliste väljaajamiseks, palaviku alandamiseks ja köhavastase, desinfitseeriva ainena. Imetavatel emadel, kes kasutavad toiduks basiilikut, suureneb rinnapiima eritumine. Meditsiinipraktikas kasutatakse basiilikut seedimist soodustava vahendina, söögiisu tõstmiseks ja mitmesugusteks kompressideks. Prantsuse taimeteraapias on ta tuntud kui spasmide vastane vahend.